Miks tulla alpinismitrenni?

Alpinismitrenni eesmärgiks on omandada teadmised ja oskused mägimaastikul liikumiseks, eelkõige eesmärgiga jõuda mäe tippu. Alpinismitrenni näol tegemist väga mitmekülgse trenniga, mis hõlmab nii mõttetööd kui ka füüsilist trenni. Õpid lahendama erinevaid probleeme ja olukordi, mis mägironimisel ette tulla võivad, ja ohutult mägedes liikuma. Köietöö trennides õpime julgestama, jäälõhest päästmine jpm - nii teoreetiliselt kui praktiliselt. Ronimistrennides saab aga korraliku füüsiline pingutuse, näppudest kuni varvasteni välja. Kuigi kaljuronimine võib algul tunduda raske, siis spetsiifilise lihasjõu tekkimise ja ronimistehnika õppimisega kaasneb üldjuhul kiire areng. Seega on tegu täisväärtusliku trenniga, millele anname veelgi hoogu juurde eraldiseisvate jõu- ja jooksutrennidega. Kogu komplekt.

Trennis hoiame vaba, mõnusat ja toetavat õhkkonda. See on ka koht, kus ühiste huvidega kaaslasi leida, et üheskoos tulevikus põnevaid seiklusi ette võtta. Tule ja proovi midagi uut, midagi ägedat, midagi ekstreemset. Omanda oskused ja mine mägedesse unustamatuid kogemusi saama!

Eestis teatavasti mägesid napib, mistõttu vaatavad Eesti alpinistid ikka üle piiri, kaugemale. Seda meelt on ka meie trennid ehk üheks trenni põhiväljundiks on minna reisile mägedesse, kus saad enda värsked oskused kohe praktikasse rakendada. Näiteks leiad mäereise Elamus+ menüüst, kus teed tippu näitavad meie kogenud grupijuhid.

Kus alpinismitrennid toimuvad?

Rohkem infot trennide kohta ja tulevased kursused leiad vastava linna lehelt. Tee oma valik!

Kuidas näeb välja alpinismitrenn?

Alpinismitrennis on 3 põhilist treeningsuunda:

• Kaljuronimine

• Köietöö

• Üldfüüsiline ettevalmistus

Kaljuronimise trennides õpitakse köiega julgestatult ronima vertikaalsel seinal, mis on varustatud ronimisnukkidega. Erineva raskusastmega rajad, mida muudetakse umbes kaks korda aastas, võimaldavad järk-järgult trennilistel arendada enda ronimisoskust. Kaljuronimine on füüsiline trenn, mis arendab lihasjõudu, vastupidavust, koordinatsiooni ja ka probleem-lahendamist. Lisaks õpime ronimistrennis alt- ja ülaltjulgestuse võtteid. Siseseinal ronimise peamine eesmärk on trenniline viia füüsiliselt, tehniliselt ja vaimselt pädevuseni, mis võimaldab looduslikel kaljudel ronida (sh muidugi mägimarsruutidel).

Köietöö trennides õpime alpinismis kasutatavaid vahendeid rakendama ja tehnilisi olukordi lahendama. Näiteks jäälõhest kannatanut päästma, kaheses köiskonnas tehnilisel kaljumaastikul liikuma, tugiköit mööda minimaalsete vahenditega tõusma ja laskuma jne. Köietöö trennid on olemuselt mõnevõrra teoreetilisemad ja põhirõhk on uute praktiliste teadmiste omandamisel. Sellegipoolest, eriti edasijõudnute trennis, hakkame trenni edenedes üha enam lahendama kompleksülesandeid ja kombineerima köietööd kaljuronimisega.

Üldfüüsilise ettevalmistuse trennides on eesmärgiks luua füüsiline baas alpinismiga tegelemiseks. Üldfüüsiline ettevalmistus hõlmab jõu-, vastupidavus- ja jooksutrenni. Kuna mägedes käib elu kondimootori jõul, siis on hea baasjõud, vastupidavus ja füüsiline vorm alpinisti arsenalis olulisel kohal. Ühtlasi aitab üldfüüsiline trenn kaasa arengule ronimistrennis.

Vastavalt Eesti lumeoludele ja tingimustele õpime ka jääronimist ning kirkade ja kasside kasutamist, mis on samuti ühed alpinisti baasoskused. Teatud määral saab seda ka sisetingimustes treenida, aga mitte nii edukalt kui välitingimustes talvel. Lisaks pakume alpinismitrennilistele võimalust käia täiendavatel väljasõitudel ja koolitustel nii Eestis kui ka kaugemal.

Treenerid